Haiku
Allikas: Vikipeedia
Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamine, ilukirjutamine, esitamine jne on jaapani zen-budismi traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bashō (1644–1694).
Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavalt sõna (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, kägu suvele, krüsanteemid sügisele ja härmatis talvele). Tänapäeval ei ole aastaajale viitamine enam kohustuslik.
Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Vares-Barbarus 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal ka Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luige ja Andres Ehini luuleloomingus. Veel eesti haikumeistreid: Lennart-Hans Jürgenson, Hillar Tarning.
Eesti keeles kirjutatud haikudest on teinud ülevaatliku uurimuse Kati Lindström. Haikude tõlkeid eesti keelde on uurinud Elin Sütiste.
[redigeeri] Näide
Mihklikuupäike,
hapu nagu jõhvikas,
irvitab soo peal.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Mart Mäger, "Luule ja lugeja" (artikleid, arvustusi, esseid). Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk. 127–131
- "Kõik siin maailmas" (valimik eesti haikusid). Koostanud Mart Mäger. Eesti Raamat, Tallinn 1980, 262 lk.
- "(:)SUMO" (haikuraamat). Kirjutanud (:)kivisildnik. Ji, Pärnu 2007, 48 lk.
- Jaan Kaplinski, "Teiselpool järve." Tänapäev, Tallinn 1980, 101 lk.
- "Kõik on kusagil..." Valimik eesti haikusid. Koostanud Siim Kärner. Viljandi: S. Kärner, 2007, 288 lk.